Miks peaks sööma rohkem köögivilju? Millised on tagajärjed, kui sa seda ei tee?

 

Kas ma tõesti pean seda “heina” sööma? Kas on ikka vaja süüa nii palju köögivilju? Lapsest saati räägitakse meile, et köögivilju peab sööma. Ometi jäävad need paljude taldrikult kõrvale, ilma et me selle peale pikemalt mõtleksime. 

Aga kust tulevad su keha jaoks hädavajalikud vitamiinid, mineraalid, kiudained, antioksüdandid ja fütotoitained? Peamiselt just köögiviljadest! Ja mis juhtub, kui süüa köögivilju liiga vähe? Tekib kiudainete, C-vitamiini, fütotoitainete ja antioksüdantide puudus! Üsna tõenäoliselt ka magneesiumi, kaaliumi ja K-vitamiini puudus.  Ning kui need tasemed langevad, lööb see segi ka teiste toitainete tasakaalu mõjutades sinu tervist rohkem, kui arvata oskad.

 

Vähene köögiviljade söömine põhjustab oluliste toitainete puuduse – millised on tagajärjed?

Tihti tundub, et mina olen puutumatu. Asjad juhtuvad kuskil mujal, kellegi teisega. Samamoodi usume, et terviseprobleemid tekivad jumal teab mis põhjusel, kuskilt õhust. Või, et haigused tabavad meid alles siis, kui oleme juba päris vanad kõbid – kui midagi juhtub, öeldakse: “Vaata passi, aeg teeb oma töö.”

Tegelikult pole asi vanaduses –  pigem on nii, et haigused ei tulene vanadusest, vaid vanadus tuleneb haigustest. Ja need haigused saavad enamasti alguse kehvast elustiilist, mitte jumal teab miks ja kust. Liiga sageli puutun kokku just ühe põhilise puudusega elustiilis – inimesed ei söö köögivilju.

Siin on vaid mõned näited sellest, milliseid tervisemõjusid võib põhjustada köögiviljade vähene tarbimine:

1. Kiudainete puudus

• Kõhukinnisus – soolestiku töö aeglustub.
• Veresuhkru kõikumised – suurendab diabeediriski ja tekitab energiapuudust.
• Suurenenud südame-veresoonkonna haiguste risk – kiudained aitavad vähendada „halba“ LDL-kolesterooli.

2. C-vitamiini puudus

•  Nõrgenenud immuunsus – sagedasemad külmetushaigused ja aeglasem taastumine
•  Igemete veritsus ja haavade aeglane paranemine – C-vitamiin on oluline kollageeni tootmiseks.
• Väsimus ja jõuetus – raua omastamine väheneb.

3. Fütotoitainete puudus

• Suurenenud põletik ja oksüdatiivne stress – saab kiirendada vananemist ja suurendada krooniliste haiguste riski.
•  Nõrgem immuunsüsteem – kehal on raskem võidelda viiruste ja bakteritega.
• Väiksem kaitse südamehaiguste ja vähi vastu – fütotoitained toetavad veresoonte tervist ja vähendavad rakukahjustusi.

4. Antioksüdantide puudus

• Rakukahjustused ja kiirem vananemine – nahk kaotab elastsust, tekivad pigmendilaigud.
• Suurenenud krooniliste haiguste risk – sealhulgas südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk.
• Halvenenud ajutöö – võib tõsta neurodegeneratiivsete haiguste riski (nt Alzheimeri tõbi).

5. Magneesiumi puudus

• Lihaskrambid ja -värinad – magneesium reguleerib lihaste lõõgastumist.
• Väsimus ja unehäired – osaleb närvisüsteemi rahustamisel ja melatoniini tootmises.
• Kõrgem vererõhk – magneesium aitab veresooni lõõgastada, selle puudus võib suurendada hüpertensiooni riski.

6. Kaaliumi puudus

• Lihasnõrkus ja krambid – kaalium on oluline lihaste tööks ja närviimpulsside edastamiseks.
• Kõrgem vererõhk – kaalium aitab tasakaalustada naatriumi toimet ja hoida vererõhku normis.
• Südame rütmihäired – kaalium aitab südamel õigesti tuksuda, selle puudus võib põhjustada südamepekslemist.

7. K-vitamiini puudus

• Vere hüübimisprobleemid – haavad paranevad aeglasemalt, sinikad tekivad kergemini.
• Suurenenud verejooksu risk – eriti vastsündinutel, kellel võib tekkida hemorraagiline haigus.
• Luu tervise halvenemine – osteokaltsiini tootmine väheneb, mis võib mõjutada luude tugevust.

8. Mikrobioomi sõltuvus kiudainetest

• Düsbioos (soolebakterite tasakaalu häire) – kiudained on toiduks kasulikele probiootilistele bakteritele, nende puudus võib viia kahjulike bakterite vohamiseni.
• Nõrgem immuunsus – 70% immuunsüsteemist asub soolestikus, kus kasulikud bakterid toetavad kaitsevõimet. Kui kiudainetest jääb puudu, väheneb ka immuunsüsteemi tõhusus.
• Suurenenud põletik ja kroonilised haigused – mikrobioomi tasakaalu häirumine võib suurendada madalapõletikulisi seisundeid, mis on seotud diabeedi, südamehaiguste ja isegi depressiooniga.
• Halvenenud vaimne tervis – soolestik toodab kuni 90% keha serotoniinist („õnnehormoon“), mis kaudselt mõjutab aju tervist,  ning  mille süntees sõltub terve mikrobioomi olemasolust. Kiudainete vähesus võib seega soodustada stressi, ärevust ja depressiooni.

Kokkuvõte:

Kõigi nende toitainete puudus võib kokkuvõttes põhjustada väsimust, põletikke, kroonilisi haigusi, seedeprobleeme, südameprobleeme ja isegi vaimse tervise häireid. Seega, köögiviljade söömine pole lihtsalt “tervislik harjumus”, vaid hädavajalik keha normaalseks toimimiseks! 💚