Me kuuleme tihti, et miski meist mitte sõltuv mõjutab meid hullu moodi. Ikka on süüdi täiskuu või naabrimees, paduvihm või peaminister, vanaema geenidest rääkimata. Harva aga kuuleme ja mõtleme sellele, et midagi nii igapäevast nagu söödud toit, võib samuti olla meie väsimuse ja kehva tuju põhjuseks. Kummaliselt vähe mõtleme sellele, kuidas mõjutab toit meie närvisüsteemi ja mis toimub meie kehas, kui oleme näiteks lõunasöögi lõpetanud.

Tihti seisneb mure meie jaoks vaid välimuses. Keegi ei taha olla paks, ega välja näha nagu sardell. Enesekindlus kahaneb, tuju läheb nulli. Kahjuks ei taipa me, et välimus ei ole ülekaalu juures ainuke mure. Kui liigne rasv juba välja paistab, on selle taga suur hulk terviseküsimusi ja -riske.

Samal ajal, kui meie punnitame väikseks jäänud teksaseid jalga, karjub meie keha tasakaalutuse, toitainete- ja vedelikupuuduse käes. See tähendab, et kõik kehasisesed protsessid on häiritud. Järjest hakkab lisanduma uusi diagnoose: krooniline väsimus, depressioon, kõrge kolesterool, kõrge vererõhk, 2 tüübi diabeet, südame-veresoonkonna haigused, autoimmuunhaigused ja nii edasi ja nii edasi.

Siin ei ole enam küsimust, kas need haigused avalduvad, vaid millal need avalduvad. Üha nooremad ja nooremad inimesed kannatavad “vanainimeste” haiguste käes. Rasvunud maksa peeti näiteks kunagi alkohoolikute haiguseks. Täna on tavaline, et rasvunud maksa esineb laste(!) seas.

Jah, muidugi ajab närvi, kui paduvihma sajab või naaber on jälle uue auto ostnud! Jumal hoidku ülekilode eest! Aga hea on teada, et närvi läheme sellepärast, et keha ei ole saanud piisavalt toitainete rikast toitu. Meie rakud, organid, süda, kopsud, seedesüsteem, head bakterid, aju, kehasisesed protsessid – need kõik vaevlevad puuduses. Mida rohkem keha “tühja toiduga” täita, seda enam ilm, naabrimees ja vanaema geenid meid mõjutavad. Seda enam ohustab meid väsimus, stress ja haigused.

Kirjuta mulle ja vaatame sinu toiduvalikud koos üle!